Lihtsa kodaniku seletav sõnaraamat 27.01.2020 eetris olnud Osooni saatele (Kose metsasõda)

Valikraie – konkreetne raieviis metsaosa majandamiseks püsimetsana. Püsimetsa majandamisel on oluline säilitada teatud looduslik tihedust, mis on määratud seaduses  puutüvede minimaalse rinnaspidala katvuse abil hektari kohta. Reeglina lubab seadus püsimetsa majandada päris hõrendikes, sest Eestis ei ole eriti peale kuuse teisi looduslike liike, mis suudaksid püsimetsa varjus välja kasvada.

Kose piirkonnas kinnitatud lageraieteatisi vaadates vastab kehtivate metsmõõtmisandmete alusel tõele, et  riigimetsa kvartali SA149 eraldisel 1 ei ole võimalik kehtiva seaduse alusel valikraiet teha. Aga on võimalik teha näiteks kvartali SA 147 eraldistel 2 ja 3 ja kvartali SA 149 eraldisel 6.

Püsimetsamajandus – valikraie ei ole ainukene viis metsa püsimetsana majandada. Võimalik on ala püsimetsana majandada ka:

  1. metsa majandatakse raiet teostamata teistel eesmärkidel, näiteks keskkonnateenuste saamiseks (s.h värske õhu, rekreatsiooni, kauni maastikupildi saamiseks), seene-  ja marjametsana. Metsa kooslus suktsessiooneerub kliimaksiks, maakeeli areneb looduslikult.
  2. metsa majandatakse sanitarraietega. Metsast lõigatakse välja ainult haiged ja surevad puud.
  3. metsa majandatakse turberaietega, mitte küll seaduse mõistes järkjärgulise uuendamisega, vaid seaduse võimalust ära kasutades püsimetsana, lõigates 1. rinnet järkjärguliselt  niikaua maha, kui uus metsapõlv on juba vanale kõrgemale puisturindele järgi kasvanud. P.S ei pea kasutama minimaalset võimalust uus raiejärk kohe otsa lõigata.

Metsakorralduskava – metsa osa kohta koostatav soovituskiri, kus metsakorraldaja annab lähtuvalt metsaosa mõõtetulemustest (edaspidi inventeerimisandmed, milleks on näiteks puistu vanus, kõrgus, tagavara) soovitused metsamajandamiseks. Tavaliselt, õigemini reeglina, antakse metsakorralduskavas maksimaalsed soovitused puidu kasutamiseks lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest.

Soovituskiri ei ole metsamajandamiseks siduv. Metsakorraldus iseenesest on soovitus kuiniivõiböelda oskamatule metsaomanikule, kuidas oma metsast “suurimat tulu saada.” Siduvad on metsakorralduse käigus saadud inventeerimisandmed, mille alusel metsaomanik saab lähtuvalt kehtivatest seadustest teha ise valiku kuidas metsa majandada.

Metsakorraldaja – Keskkonnaagentuuri juures metsakorralduse eksami läbinu ja metsakorralduslitsentsi omav isik. Kusjuures metsakorraldajatele tehakse ka kontrolli, aga kontrollitakse peamiselt seda, et metsas mõõdetud inventeerimisandmed vastavad reaalsusele. Metsakorraldajaid ei kontrollita ulatuses, mis puudutab säästliku metsamajandust. Oluline on see, et ta takseeriks metsa õigesti ja peaks kinni kehtivatest õigusaktidest. S.t et puu peab olema nii kõrge kui ta tegelikult on, vastasel juhul on kuri karjas ja litsents võetakse ära. Aga soovitusi ei vaata keegi, oluline on, et on seadusega kooskõlas.

Puupõld – põllule istutatud monokultuur. Puupõlde hakati looma nõukaajal põldudele, kus eelnevalt puudus metsakooslus, s.h metsaökosusteem ja kus istutati üksnes nõuka 5 aastaku normist ülejäänuid puid, reeglina kuuske. Metsaökosüsteeme ei ole seal tegelikult tänaseks välja arenenud, kuna esiteks puudub seal tänu liiga tihedale istutusele valgus, mis laseks tekkida alustaimestikul ja teiseks puudus seal mikrofloora ja -fauna, mis on metsakoosluste tekkeks väga oluline komponent

Lisaks märgin, et Eesti metsasus oli II maailmasõja alguses ca 34 %, millele lisandus nõukaajal  tänaseks 10 % sööti jäänud põldudest juurde (1961 aastal oli metsasus juba 45 %), mis nüüd jõudis täna raieikka ja mida ilmselt ei ole varem kunagi eriliselt majandatud s.h istutatud.

Tegevus, mis Osooni saate lõigu lõpus metsas tehti on ala raieks ette valmistamine, sh raiepiiride, seemne- ja säilikpuude  märkimine. Metsakorralduse metsas tegemiseks on tavaliselt kasutuses klupp, kõrgusmõõtja, relaskoop, et metsa hinnata ja mõelda, mis sellega võiks küll pihta hakata. Neid ei olnud kellegi käes näha.

RMKRIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas [Põhiseadus].

“Kui me ei ole ära klaarinud kellele kuulub õigus väljendada üldist huvi ja avaliku eesmärki on tegemist ebademokraatliku mõttetu seadusega, mille ainsaks eesmärgiks on hakata realisseerima projekte, mis on kellelegi Tallinnas pähe tulnud ja kes ei kujuta üldsegi ette, et elu siiski eksisteerib ja on siiski võimalik ka mujal Eesti maal …“ Igor Gräzin

Jutt käis Igor Gräzini tsitaadi puhul küll n.n RailBaltica seadusest, aga kui antud tekstis seadus organisatsiooniga asendada?

Välja surevad valgeselg kirjurähnid – metsi on majandatud liialt intensiivselt, et sellega on ohtu seatud valgeselg kirjurähni toidulaud ja pesitsusõõnsused, puuduvad vanad puud ja seal sagivad satikad ning pesaks sobilikud õõnsused. Toidulaua ja pesitsuskohtade puudumise tõttu on ohus terve liik.

https://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-996

https://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-996

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s